Positiivse krediidiregistri loomisest on olnud juttu alates sellest ajast, mil mina olin alles algaja võlamenetlejana saamas esmast arusaama krediidihaldusest. Ehk teisisõnu: juttu on olnud pikalt. 2021. aastal elustati teema taas üles Rahandusministeerimi poolt ja hetkeks tundus, et asjal on jumet.
Millest jutt käib? On ju mõte ääretult positiivne. Eesmärgiks on luua vastukaaluks Krediidinfo-laadsetele negatiivset krediidiinfot koondavatele registritele (era)isikute laenuandmeid koondav register, mille peamiseks sihiks on hoida ära ülelaenamist ja seeläbi laenuvõtjate finantsraskustesse sattumist. Rahandusministeeriumi hinnangul aitaks sellise registri olemasolu laenuandjatel teha paremaid laenuotsuseid (loe: mitte anda laenu ennast potentsiaalselt lõhki laenavale soovijale) ja vähendaks seeläbi probleemsete laenude hulka.
Millal seda registrit näha võiks? Nagu eelpool viidatud artiklist näha, siis võiks platvorm valmis olla 2024 aastal ehk juba järgmisel aastal. Loodame parimat, sest kui see register tõesti toimima hakkab, saab sellest ääretult mahukas andmebaas, mis uueneb igapäevaselt arvestatavas mahus. Hetkel ei ole minu arvates registri andmete uuendamine suurim mure. Nimelt on läbi aegade olnud probleem selles, et milliseid andmeid finantsasutused selle registri tarbeks raporteerima peaksid. Arvamused on nagu alati ikka seinast-seina: kes on pooldanud, et edastama peaks suuresti ainult isikuandmed (ehk nime ja isikukoodi) ning laenulepingute arvu ja vastukaaluna on arvajad, kelle hinnangul peaks registrile edastama (ning ka seal näha olema) kogu info laenulepingute kohta. Huvitavalt kombel on erinevatel osapooltel tulnud ette harjumust oma arvamust muuta täpselt vastupidiseks vahetult enne seda, kui konsultatsioonides on hakatud jõudma ühiste arusaamadeni.
Kas sellest registrist võiks tegelikult kasu olla? Jah ja ei. "Jah" sellepärast, et kindlasti aitaks selline register parandada mõistlike ja kohusetundlike laenajate lepingutingimusi. Minu hinnangul on ainuüksi selletõttu seda registrit vaja. "Ei" aga sellepärast, et peale esmase tolmu langemist - mis on loomulik sarnaste suurte muudatuste puhul - nuputavad kavalamad laenuvõtjad meist kiirelt välja viisid, kuidas mitte olla kuvatud registris ning kindlasti aitab sellise registri loomine kaasa ka ebaseadusliku laenuturu kasvule. Sest kui laenu on vaja aga ametlikult seda ei saa, siis aitab tuttava-tuttav, mis siis, et üüratult kõrgema intressi eest. Seega ei aita keskkonna korrastamisest antud hetkel vaid uue registri loomine vaid tuleb luua tingimused uueks "ökosüsteemiks", milles on (aga pole garanteeritud - sotsialismus ei sobitu kapitalismiga) ellujäämisvõimalus ka nõrgematel.
On täiesti reaalne, et enne selleaastaseid Riigikogu valimisi on võimalik sellise tundliku teemaga mõjutada nii oma erakondade rahastajaid, kui ka valijaid ja see mõjutab otseselt otsustajate käitumist. Olles saanud seda protsessi (hoidun hetkel veel seda komejandiks nimetamast - tulen teema juurde aasta-pooleteise pärast tagasi) läbi aastate väikese kõrvalseisjana pealt vaadata, siis tundub, et alati leidub keegi, kelle majanduslikud huvid saaksid ühel või teisel viisil mõjutatud ja selletõttu on kogu temaatikale "vesi peale tõmmatud".
Eelmises lõigus väljendatud skepsis registri valmimise osas on minu hinnangul põhjendatud. Mitte ainult seetõttu, et tegemist on mahuka projektiga. Käesoleva projekti puhul on vaja, et koostööd teeksid omavahel konkurendid, kes ei kõhkle tavaolukorras avamast šhampusepudelit või korraldamaks pressikonverentsi enda tõstmiseks, kui peaks ilmenma konkurendi kohta negatiivne uudis. Kui sinna juurde lisada ka õhku ahmiv majandus, kust on kiirelt otsa saamas odav laenuraha (tegelikult ongi juba ju otsas), siis jään mina huviga ootama Riigikogu valimiste tulemusi, et näha, kellest saab uus rahandusminister ja kui jõuliselt soovib ta selle teemaga edasi minna.
Comments